Vundamendid

Vundamendid

Tänapäeval on levinud moodus toetada hoone raudbetoonplaadile. Välisseinte kandmiseks tehakse plaat äärtelt paksem ,selle alla paigutatakse niiskustõke ja soojustus. Külmakergete vältimiseks  ümbritsetakse plaat soojsutusega. Plaadi ääreribi,millele toetub välissein,tehakse sarrustega sedavõrd tugevaks, et ka külmakerge teda ei kahjusta. Plaatvundament puhul on nii pinnase kui ka vundamendi tööde maht väiksem kui traditsioonilise lintvundamendi puhul.

Vundamenti mõjutavad nii pinnasevesi kui ka maapinnal voolav vihma ja lumesulamisvesi. Vundamendi ehitamisel kasutatavad materjalid betoon, ja kivimüür on poorsed, mistõttu niiskus kandub nendes kapilaaride kaudu edasi.

 Et vältida niiskuse pääsemist hoonesse,tõkestatakse vee pääsemine vundamenti (isolatsioonikile vundamendi all, hüdrofoobne kiht välispinnal ) ja samuti tõkestatakse vundamendi sisse pääsenud niiskuse kandumine ülespoole, hoone seintesse ka põrandasse ( isolatsioonikiht vundamendi pealispinnal).

Vundamendi soojustamiseks kasutatakse kinniste pooridega vett mitteimavaid niiskuskindlaid materjale  vahtpolüstüreeni ja vahtpolüuretaani.Soojustus paigutatakse kas horisontaalselt ümber maja ( 20- 30 cm süavusele ja väikese kaldega väljapoole)või vertikaalselt vundamendi välispinnale.

Soojustuse ülesanne on vältida pinnase külmumist vundamendi talla alla,samuti tõkestada soojakadusid läbi sokli.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade


http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ tel . 5039015

Ehitusettevõtja valimine

Ehitusprojekti valmimisel peab tellija projekti sõltumatu konstruktori abiga üle kontrollima, et leida üles projekteerimisel tehtud võimalikud arvutuslikud või konstruktiivsed ebatäpsused.

Pärast avastatud ebatäpsuste projekteerijapoolset korrigeerimist on projekt valmis hinnaküsimiste võtmiseks ehitajatelt.

Seda on kõige lihtsam teha projektipõhiselt koostatud ehituslike tööde koondtabeli alusel. See tabel võimaldab tellijal teostada erinevate hinnapakkumiste objektiivset analüüsi ja kergendab tellija valikuid õige ehitaja leidmisel.

Ehitaja pakutav tööde hind ei tohiks tellijale olla ainuke valikukriteerium. Kuni pole sõlmitud ehitusliku töövõtu lepingut, ei oma hinnapakkumine ehitaja jaoks juriidiliselt siduvat toimet.

Seega sama tähtis kui pakutav hind on sõlmitava lepingu sisu. Just seal määratletakse läbirääkimiste tulemusena tellija ja ehitaja omavahelised kohustused ja õigused, ehituse teostamisel tekkivate probleemide lahendamise meetodid ja võimalikud mõlemapoolselt rakendatavad sanktsioonid.

Enne ehitaja leidmist ja temaga lepingu sõlmimist peab tellija selgeks mõtlema, kes on tema jaoks hea ehitaja. Ideaalvariandis on selleks ehitaja, kes teostab ehitustööd tellija sekkumiseta ja projektijärgselt, maksimaalse kvaliteedi, kuid minimaalsete aja- ning raharessurssidega.



iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ tel . 5039015

Aurutõkke paigaldus lamekatustele

Autor: E.Sepp

Aurutõkke paigaldus lamekatustele

Aurutõkke paigalduse  tüüpvead

Katuse põhikalle tuleb võimaluse korral anda alati juba aluskonstruktsiooniga, kuna sellised tehtud kalded on tavaliselt  korrektsemad, kasutamiskindlad, tihti isegi odavamad kui muud kallete andmise viisid.

Tüüpilised vead esinevad aurutõkke paigaldamisel. Aurutõke on vajalik sellisel juhul, kui soojustus tehakse veeauru läbilaskvast materjalist. Kui soojustus on veeauru mitteläbilaskev, näiteks tihedalt vuugitud polüstüreen, siis võib aurutõkke  üldse panemata jätta.

Võimalik aurutõke tihendatakse  kõikides läbistuskohtades selliselt, et õhu liikumist ei saaks toimuda ei ehituse sisepoolele ega sealt välja.Ka pööratud katuste puhul ei kasutata aurutõket, sest sellise konstruktsiooni puhul on hüdroisolatsioon tavaliselt katusesoojal poolel ja kasutatav soojustus on väga vettimav.

Praktika on näidanud, et lamekatuste niiskusprobleemid on peaaegu alati tingitud konvektsioonist ehk ebatihedalt paigaldatud aurutõket läbiva niiske õhu voolust katuse sisse.

 Seetõttu tuleb aurutõket paigaldada katuse kandvale konstruktsioonile ja läbikute ümber väga hoolikalt ja võimalikult tihedalt nagu hüdroisolatsioongi.Aurutõke paigaldatakse tavaliselt soojustuse alla katusetarindi soojemale poolele. Aurutõket on lubatud asetada ka soojustuse kihtide vahele nii, et aurutõkkest katuse soojale poolele jäävate soojustuse kihtide paksus ei ületaks 25% tarindi soojustuse kogupaksusest. Seejuures tuleb silmas pidada ka seda, et soojustuse kogupaksuse hulka kulub vahel ka kandev konstruktsioon, näiteks mullbetoon nagu  näiteks Siporex vms.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata aurutõkkekilet läbivate elementide isoleerimisele. Katusekaevu,toru, jms läbiku puhul ei tohi lõigata aurutõket lihtsalt lõhki, vaid tuleb kasutada spetsiaalset kummist aurutõkketihendit, PVC või bituumenkattest kattelappi,mis seob läbiku ilma avadeta aurutõkkega.

Seejuures tuleks võimaluse piires vältida polüetüleenkile liimimist bituumenlapi külge, sest bituumen sisaldab aineid,mis lagundavad kilet, seega võib mõne aja  pärast aurutõke läbiku ümbert lihtsalt ära laguneda. Läbikute mittetihendamisega on kaasnenud suurimad probleemid Eesti lamekatuste ehitusel ja seega just seda tööd tuleks nii tellijal kui ka peatöövõtjal kõige enam kontrollida.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade


http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/   tel. 5039015

Sisekliima

Autor: E.Sepp

Inimesed veedavad keskmiselt 80% ajast ruumides. Ruumiõhust sõltub tervis ja enesetunne - halb õhk võib põhjustada terviseprobleeme.

Ruumi sisekliima peab tagama mugava tunde. Mõiste "ruumiõhu kvaliteet" ei tähenda ainult õhu füüsikalisi parameetreid, vaid inimesele toimivate kõikide tegurite kogumit, sh. mikrobioloogilised (hallitusseened ja nende laguproduktid), keemilised ja mitmed psühhosotsiaalsed tegurid (ruumis viibivate inimeste tegevus ja tervislik seisund, ruumide ülekoormus jms) ning kütte, ventilatsiooni ja valgustuse parameetreid.

Hallitusseente kasvuks on vajalikud kolm eeltingimust: soojus, niiskus ja toitained. Need on aga olemas enamikes ruumides. Hallitusseente sisaldus ruumiõhus võib erineda olenevalt aastaajast, hoone asukohast ja niiskuskahjustustest, ruumide seisundist, korrashoiust ja kasutamisest. Soojal aastaajal on hallitusseente sisaldus välis- ja ruumiõhus suurem kui talvel. Maakohtades on hallitusseeni ruumiõhus rohkem kui asulates.


Halb õhuvahetus, kõrge õhuniiskus ja hallitusseente kõrge sisaldus ruumiõhus liituvad sageli üksteisega, mistõttu võib tekkida mitmesuguseid tervisehäireid. Nende kaasteguritena võivad toimida ka näiteks tolmulestad, koduloomade karvad ja epiteelid. Praktikas on võimatu eraldada üksikute komponentide osakaalu tervisehäirete kujunemisel.

Selleks, et ruumis oleks hea olla, peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul. Arvude keeles piisab
põhiventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 liitrit /sekundis ruutmeetri kohta.

Eesti sisekliima standardi kohaselt on talvetingimustes optimaalseks siseõhu temperatuuriks 22C, lubatud on kõikumised vastavalt mugavusklassile. Suhteline niiskus toas talvetingimustes on 25- 45%, soojal aastaajal
30 - 70 %.

Hea sisekliima tagab  eelkõige hoone normikohane soojustus, toimiv ventilatsioon ja ruumide suhteline niiskus vastavalt eesti standarditele.


iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ tel . 5039015

Ehituse dokumentatsioon

Ehitusseadus kohustab dokumenteerima kõiki ehitusluba nõudvaid ehitus- ja remonditöid.

Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik.
Ehitamise tehnilised dokumendid on:
1) ehitusprojekt ja selle muudatused;
2) ehitustööde päevik, kus peavad olema kajastatud tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud ehitajad, kasutatavad seadmed, ehitustööde korralduse iseloomustus, järelevalve käigus tehtud märkused jne. Ehitustööde päevikut täidetakse iga päeva kohta ja see peab olema kättesaadav ehitusplatsil
3) kaetud tööde aktid, mis koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehitusetappidel. Sellised osad on näiteks hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, raudbetooni armatuur jne.
4) töökoosolekute protokollid;
5) teostusjoonised;
6) ehitise geodeetilise mahamärkimise akt;
7) ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid;
8) ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid;
9) ehitise ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertarvamus;
10) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid.
Ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimine ei ole nõutav vaid väikeehitise ehitamise korral.
Ehitustööde päevik
(1) Ehitustööde päevikus dokumenteeritakse kronoloogilises järjekorras nii ehitustööd kui ka ehitises kasutatud ehitusmaterjalid ja -tooted ning muu ehitist oluliselt mõjutav töö, nagu näiteks ehitise geodeetiline mahamärkimine ning mulla- ja vaiatööd.
(2) Ehitustööde päevikut peetakse iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse.
(3) Ehitustööde päevikusse kantakse:
1) tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed;
2) ehitusobjekti olukorra iseloomustus, nagu näiteks alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine ja lõpetatud tööd;
3) järelevalve käigus tehtud märkused;
4) muud märkused nagu näiteks ilmastikutingimuste ja muude segavate asjaolude mõju.
(4) Ehitustööde päevik peab olema identifitseeritav ehitise, ehitustööde päeviku pidaja, omanikujärelevalve tegija ning ehitustööde dokumenteerimise aja andmete kaudu.
(5) Vajadusel kantakse ehitustööde päevikusse ettekirjutus või muu sissekanne eraldi, nagu näiteks ehitusmaterjali vastavussertifikaat, eritööde tegemise akt, töökoosolekute protokoll ja kaetud tööde akt, ning kinnitatakse vastava päevikulehe külge. Lisalehe kohta tehakse märge päevikulehe vastavasse osasse.
(6) Ehitustööde päevik peab olema kättesaadav asjassepuutuvatele isikutele ehitusplatsil.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit  on välja töötatud ehitustööde päeviku vormi.
Dokument on isekopeeruvatel lehtedel kolmes eri värvi eksemplaris. Paremal ülaservas on kodeeritud number, mis kindlustab tellijale, et ehitusettevõtja ei saa dokumente võltsida ja vajadusel tagantjärele täita.


Ehitustööde päeviku sisu (täidetakse tööde kestel iga päev):
1. Ehitusettevõtja
2. Kuupäev
3. Ehitise nimetus ja asukoht / lepingu nr.
4. Ilmastik - kellaaeg / temperatuur /(tugev tuul, kuiv, vihm, lörts, lumi)
5. Tööjõud (töödejuhid, ehitustöölised, abitöölised, eriehitustöölised ja nende arv)
6. Mehhanismid objektil
7. Tehtavad tööd, olukord objektil
8. Alltöövõtjad
9. Tellitud materjalid, seadmed, joonised
10. Vastu võetud materjalid
11. Muud märkused ja asjaolud
12. Kontroll ametiisikud, projekteeria, arhitekt, muud
13. Ametnike, tellija/omanikujärelevalve juhised
14. Koostatud aktid ja dokumendid
15. Nimed / Allkirjad





iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ tel . 5039015