Armatuuri korrosioon

Armatuuri korrosioon betoonis

Armatuuri korosioon on tingitud betooni kõrgest leelisusest,taolises keskkonnas tekib armatuuri varraste pinnal õhuke,kuid tihe keemiliselt passiivne raudoksiidi kiht,mis takistab raua lahustumist.

Armatuuri korrosiooni esineb siis kui on täidetud üheaegselt kolm tingimust:

Passiivkiht armatuuri pinnal on betoonist kaitsekihi karboniseerumise mõjul lõhutud, betooni elektritakistus on suure niiskuse tõttu oluliselt vähenenud  ja õhuhapnikul on küllaldlane võimalus tungida armatuuri.Näiteks pidevalt vee all oleva betooni puhul on hapniku juurdepääs armatuurile korrosiooni tekitamiseks ebapiisav. Armatuuri korrosioon tekib vahelduvalt läbiniiskuvas ja väljakuivavas betoonis.Enamikul juhtudel piisab armatuuri korrosioonitõkestuseks vajaliku paksuse ja tihedusega betoonist kattekihist ja soodustavate ainete sisalduse piiramisest betooni koostisainetes,kuid korrosioonitõkestuse võib tagada ka tehismaterjalidest kihiga armatuurvarraste pinnal.

Süsihappegaas reageerib tsementkivi kõikide komponentidega,mis sisaldavad kaltsumi.Tähtsaim on reaktsioon kaltsiumhüdroksiidiga.Süsihappegaas tungib seda kergemini tsementkivi pooridesse, mida vähem on poorides vett. Raudbetoonist sisekonstruktsioonides peab betooni tugevusklass olema vähemalt C15/20 ja väliskonstruktsioonides vähemalt C25/30. Armatuuri korrosiooni ärahoidmiseks sisekonstruktsioonides peab kõikide lubatud tsementide miinimumsisaldus betoonis olema 240kg/m3 ja vesittsementteguri  maksimum 0,75.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Konstruktsioonide niiskus

Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused tulevad esile tavaliselt hiljem.

Konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse mõju on erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada,kuna seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole.

Sissepoole kuivamist takistab aurutõke.Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahu muutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse,lagedesse,liitekohtadesse.

Konstruktsiooni kuivamine toob kaasa puidu mahu kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt mõradena lae ja seinte ning ehitusplaatide ühenduskohtades.

Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks ruttu, sest seal on piisavalt niiskust, mis kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti.

Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni.

Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur.

Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt.

Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna puit omab niiskust, eriti aga piki puitu,tuleb vertikaalse laudvooderdise korral hoolikalt töödelda laua otsad jätkudes, soklisõlmes, rõdu kohal, kus veepritsmete sattumine puidule on kõige tõenäolisem.

Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olematagatud põrandaalune tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi.

Puitmaterjali valikul tuleb kandvas konstruktsioonis kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus  võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kus ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks

Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik  ehitaja ning kompetentne ehitusjärelvalve.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade


http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/ 

tel: 50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Kiviseinte kahjustuste hindamine

Kiviseinte kahjustusi põhjustavad ka projekteerimisvead,mis tulenevad aluspinnase kandevõime ja põhjavee taseme ebaõigest hindamisest,mille tagajärjeks on hoone ebaühtlased vajumised ja praod seintes. Teostatud ekspertiisi ja analüüsi tulemusena tavaliselt selgub,et eramajadel puudub ehitusgeoloogia uuring,mis näitab pinnase sobivust ehitise rajamiseks.

Valitud seinamaterjali survetugevused ei vasta mõjuvatele koormustele,seinte ja vahelagede omavahelise puuduliku ankurduse tõttu on hoone kaotanud ruumilise jäikuse,hoonele ehitati lisakorruseid,kontrollimata seinte ja vundamentide kandevõimet.

Ehitusvigadest võib veel mainida, et vundamendid on rajatud rikutud struktuuriga või läbikülmunud pinnasele, tulemuseks on ebaühtlased vajumised ja praod seintes.

Vundamentide hüdroisolatsioonid on teostatud hooletult ja valesti, mis tähendab kapilaarniiskuse tõusu seintesse, nende niiskumist ja külmumisel murenemist, samuti vihmaveetorude ja rennide ummistused või ärakukkumised on põhjustanud seinte märgumist ning külmakahjustusi.

Sillutisriba puudumine või äravajumisel tekkinud kontrakalde korral valgub vihma ja lumesulamisvesi vundamendi alla, halvendades aluspinnase kandeomadusi.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Kondensatsioonivesi aknaklaasil

Tavaliselt esimeste külmade saaabumisega tekib akna alumisele servale ebameeldiv uduriba, mis päeva edenedes muutub piiskadeks ja valgub veena aknalauale.

Kondensaat hakkab tekkima klaaspaketi pinnale, kui sisemise klaasi pinna temperatuur langeb alla kastepunkti temperatuuri.Kastepunkti temperatuur sõltub ruumi temperatuurist ning õhuniiskuse sisaldusest.Näiteks ruumi temperatuuril 21 C ja õhuniiskusel 55% on kastepunkti temperatuur 10C.

Tekib kondensaaat kõikidele pindadele,mille temperatuur on alla 10 C.

Sooja,kuid vihmarohke suve ning sügise tõttu koguvad hoonete seinakonstruktsioonid endasse tavaliselt enam niiskust.Kütteperioodiga saab alguse ka aktiivne seinte kuivamisprotsess, kuid kuivamine on sageli takistatud ebapiisava ventilatsiooni tõttu.

Kui ruumi õhus sisalduv niiskus ei pääse tuulutades ruumist välja siis koguneb ta külmadele pindadele ning veeldub. Kuna klaaside pind on üldjuhul kõige külmem osa seinast, ongi kondensaat just klaasi pinnal.Klaasil on kondensaat nähtav tekkimise hetkel, kuid seintes ei näe me seda ennem, kui avastame hallitavad laigud sisepinnal.

Arvude keeles piisab põhiventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 liitrit/sekundis ruutmeetri kohta. Inimestest erituvate saasteainete eemaldamiseks vajalik õhuhulk on lisaks sellele umbes 7 l/s inimese kohta. Ehitusmääruste kogumiku järgne kompenseeriva õhu hulk peab olema nii suur, et  korteris ühest ventiilist peab tulema õhku ca 10 l/s ehk 600 l/min ehk 36000 l/h

Ruumide ventilatsiooni parandamisel on enamasti kaks võimalust: õhu sisselaskeklapid läbi seina või sisselaskeklapid läbi aknaraamide(Aereco Hygro tüüpi klapid) ja väljatõmme sanitaarruumide või köögikubu kaudu. Kindlasti peavad sellisel juhul ruumide siseustel olema ventilatsiooniavad õhu liikumiseks. Selleks,et ruumis oleks hea olla,peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ tel . 5039015

Vundamendid

Vundamendid

Tänapäeval on levinud moodus toetada hoone raudbetoonplaadile. Välisseinte kandmiseks tehakse plaat äärtelt paksem ,selle alla paigutatakse niiskustõke ja soojustus. Külmakergete vältimiseks  ümbritsetakse plaat soojsutusega. Plaadi ääreribi,millele toetub välissein,tehakse sarrustega sedavõrd tugevaks, et ka külmakerge teda ei kahjusta. Plaatvundament puhul on nii pinnase kui ka vundamendi tööde maht väiksem kui traditsioonilise lintvundamendi puhul.

Vundamenti mõjutavad nii pinnasevesi kui ka maapinnal voolav vihma ja lumesulamisvesi. Vundamendi ehitamisel kasutatavad materjalid betoon, ja kivimüür on poorsed, mistõttu niiskus kandub nendes kapilaaride kaudu edasi.

 Et vältida niiskuse pääsemist hoonesse,tõkestatakse vee pääsemine vundamenti (isolatsioonikile vundamendi all, hüdrofoobne kiht välispinnal ) ja samuti tõkestatakse vundamendi sisse pääsenud niiskuse kandumine ülespoole, hoone seintesse ka põrandasse ( isolatsioonikiht vundamendi pealispinnal).

Vundamendi soojustamiseks kasutatakse kinniste pooridega vett mitteimavaid niiskuskindlaid materjale  vahtpolüstüreeni ja vahtpolüuretaani.Soojustus paigutatakse kas horisontaalselt ümber maja ( 20- 30 cm süavusele ja väikese kaldega väljapoole)või vertikaalselt vundamendi välispinnale.

Soojustuse ülesanne on vältida pinnase külmumist vundamendi talla alla,samuti tõkestada soojakadusid läbi sokli.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade


http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ tel . 5039015

Ehitusettevõtja valimine

Ehitusprojekti valmimisel peab tellija projekti sõltumatu konstruktori abiga üle kontrollima, et leida üles projekteerimisel tehtud võimalikud arvutuslikud või konstruktiivsed ebatäpsused.

Pärast avastatud ebatäpsuste projekteerijapoolset korrigeerimist on projekt valmis hinnaküsimiste võtmiseks ehitajatelt.

Seda on kõige lihtsam teha projektipõhiselt koostatud ehituslike tööde koondtabeli alusel. See tabel võimaldab tellijal teostada erinevate hinnapakkumiste objektiivset analüüsi ja kergendab tellija valikuid õige ehitaja leidmisel.

Ehitaja pakutav tööde hind ei tohiks tellijale olla ainuke valikukriteerium. Kuni pole sõlmitud ehitusliku töövõtu lepingut, ei oma hinnapakkumine ehitaja jaoks juriidiliselt siduvat toimet.

Seega sama tähtis kui pakutav hind on sõlmitava lepingu sisu. Just seal määratletakse läbirääkimiste tulemusena tellija ja ehitaja omavahelised kohustused ja õigused, ehituse teostamisel tekkivate probleemide lahendamise meetodid ja võimalikud mõlemapoolselt rakendatavad sanktsioonid.

Enne ehitaja leidmist ja temaga lepingu sõlmimist peab tellija selgeks mõtlema, kes on tema jaoks hea ehitaja. Ideaalvariandis on selleks ehitaja, kes teostab ehitustööd tellija sekkumiseta ja projektijärgselt, maksimaalse kvaliteedi, kuid minimaalsete aja- ning raharessurssidega.



iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ tel . 5039015

Aurutõkke paigaldus lamekatustele

Autor: E.Sepp

Aurutõkke paigaldus lamekatustele

Aurutõkke paigalduse  tüüpvead

Katuse põhikalle tuleb võimaluse korral anda alati juba aluskonstruktsiooniga, kuna sellised tehtud kalded on tavaliselt  korrektsemad, kasutamiskindlad, tihti isegi odavamad kui muud kallete andmise viisid.

Tüüpilised vead esinevad aurutõkke paigaldamisel. Aurutõke on vajalik sellisel juhul, kui soojustus tehakse veeauru läbilaskvast materjalist. Kui soojustus on veeauru mitteläbilaskev, näiteks tihedalt vuugitud polüstüreen, siis võib aurutõkke  üldse panemata jätta.

Võimalik aurutõke tihendatakse  kõikides läbistuskohtades selliselt, et õhu liikumist ei saaks toimuda ei ehituse sisepoolele ega sealt välja.Ka pööratud katuste puhul ei kasutata aurutõket, sest sellise konstruktsiooni puhul on hüdroisolatsioon tavaliselt katusesoojal poolel ja kasutatav soojustus on väga vettimav.

Praktika on näidanud, et lamekatuste niiskusprobleemid on peaaegu alati tingitud konvektsioonist ehk ebatihedalt paigaldatud aurutõket läbiva niiske õhu voolust katuse sisse.

 Seetõttu tuleb aurutõket paigaldada katuse kandvale konstruktsioonile ja läbikute ümber väga hoolikalt ja võimalikult tihedalt nagu hüdroisolatsioongi.Aurutõke paigaldatakse tavaliselt soojustuse alla katusetarindi soojemale poolele. Aurutõket on lubatud asetada ka soojustuse kihtide vahele nii, et aurutõkkest katuse soojale poolele jäävate soojustuse kihtide paksus ei ületaks 25% tarindi soojustuse kogupaksusest. Seejuures tuleb silmas pidada ka seda, et soojustuse kogupaksuse hulka kulub vahel ka kandev konstruktsioon, näiteks mullbetoon nagu  näiteks Siporex vms.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata aurutõkkekilet läbivate elementide isoleerimisele. Katusekaevu,toru, jms läbiku puhul ei tohi lõigata aurutõket lihtsalt lõhki, vaid tuleb kasutada spetsiaalset kummist aurutõkketihendit, PVC või bituumenkattest kattelappi,mis seob läbiku ilma avadeta aurutõkkega.

Seejuures tuleks võimaluse piires vältida polüetüleenkile liimimist bituumenlapi külge, sest bituumen sisaldab aineid,mis lagundavad kilet, seega võib mõne aja  pärast aurutõke läbiku ümbert lihtsalt ära laguneda. Läbikute mittetihendamisega on kaasnenud suurimad probleemid Eesti lamekatuste ehitusel ja seega just seda tööd tuleks nii tellijal kui ka peatöövõtjal kõige enam kontrollida.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade


http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/   tel. 5039015

Sisekliima

Autor: E.Sepp

Inimesed veedavad keskmiselt 80% ajast ruumides. Ruumiõhust sõltub tervis ja enesetunne - halb õhk võib põhjustada terviseprobleeme.

Ruumi sisekliima peab tagama mugava tunde. Mõiste "ruumiõhu kvaliteet" ei tähenda ainult õhu füüsikalisi parameetreid, vaid inimesele toimivate kõikide tegurite kogumit, sh. mikrobioloogilised (hallitusseened ja nende laguproduktid), keemilised ja mitmed psühhosotsiaalsed tegurid (ruumis viibivate inimeste tegevus ja tervislik seisund, ruumide ülekoormus jms) ning kütte, ventilatsiooni ja valgustuse parameetreid.

Hallitusseente kasvuks on vajalikud kolm eeltingimust: soojus, niiskus ja toitained. Need on aga olemas enamikes ruumides. Hallitusseente sisaldus ruumiõhus võib erineda olenevalt aastaajast, hoone asukohast ja niiskuskahjustustest, ruumide seisundist, korrashoiust ja kasutamisest. Soojal aastaajal on hallitusseente sisaldus välis- ja ruumiõhus suurem kui talvel. Maakohtades on hallitusseeni ruumiõhus rohkem kui asulates.


Halb õhuvahetus, kõrge õhuniiskus ja hallitusseente kõrge sisaldus ruumiõhus liituvad sageli üksteisega, mistõttu võib tekkida mitmesuguseid tervisehäireid. Nende kaasteguritena võivad toimida ka näiteks tolmulestad, koduloomade karvad ja epiteelid. Praktikas on võimatu eraldada üksikute komponentide osakaalu tervisehäirete kujunemisel.

Selleks, et ruumis oleks hea olla, peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul. Arvude keeles piisab
põhiventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 liitrit /sekundis ruutmeetri kohta.

Eesti sisekliima standardi kohaselt on talvetingimustes optimaalseks siseõhu temperatuuriks 22C, lubatud on kõikumised vastavalt mugavusklassile. Suhteline niiskus toas talvetingimustes on 25- 45%, soojal aastaajal
30 - 70 %.

Hea sisekliima tagab  eelkõige hoone normikohane soojustus, toimiv ventilatsioon ja ruumide suhteline niiskus vastavalt eesti standarditele.


iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ tel . 5039015

Ehituse dokumentatsioon

Ehitusseadus kohustab dokumenteerima kõiki ehitusluba nõudvaid ehitus- ja remonditöid.

Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik.
Ehitamise tehnilised dokumendid on:
1) ehitusprojekt ja selle muudatused;
2) ehitustööde päevik, kus peavad olema kajastatud tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud ehitajad, kasutatavad seadmed, ehitustööde korralduse iseloomustus, järelevalve käigus tehtud märkused jne. Ehitustööde päevikut täidetakse iga päeva kohta ja see peab olema kättesaadav ehitusplatsil
3) kaetud tööde aktid, mis koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehitusetappidel. Sellised osad on näiteks hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, raudbetooni armatuur jne.
4) töökoosolekute protokollid;
5) teostusjoonised;
6) ehitise geodeetilise mahamärkimise akt;
7) ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid;
8) ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid;
9) ehitise ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertarvamus;
10) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid.
Ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimine ei ole nõutav vaid väikeehitise ehitamise korral.
Ehitustööde päevik
(1) Ehitustööde päevikus dokumenteeritakse kronoloogilises järjekorras nii ehitustööd kui ka ehitises kasutatud ehitusmaterjalid ja -tooted ning muu ehitist oluliselt mõjutav töö, nagu näiteks ehitise geodeetiline mahamärkimine ning mulla- ja vaiatööd.
(2) Ehitustööde päevikut peetakse iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse.
(3) Ehitustööde päevikusse kantakse:
1) tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed;
2) ehitusobjekti olukorra iseloomustus, nagu näiteks alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine ja lõpetatud tööd;
3) järelevalve käigus tehtud märkused;
4) muud märkused nagu näiteks ilmastikutingimuste ja muude segavate asjaolude mõju.
(4) Ehitustööde päevik peab olema identifitseeritav ehitise, ehitustööde päeviku pidaja, omanikujärelevalve tegija ning ehitustööde dokumenteerimise aja andmete kaudu.
(5) Vajadusel kantakse ehitustööde päevikusse ettekirjutus või muu sissekanne eraldi, nagu näiteks ehitusmaterjali vastavussertifikaat, eritööde tegemise akt, töökoosolekute protokoll ja kaetud tööde akt, ning kinnitatakse vastava päevikulehe külge. Lisalehe kohta tehakse märge päevikulehe vastavasse osasse.
(6) Ehitustööde päevik peab olema kättesaadav asjassepuutuvatele isikutele ehitusplatsil.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit  on välja töötatud ehitustööde päeviku vormi.
Dokument on isekopeeruvatel lehtedel kolmes eri värvi eksemplaris. Paremal ülaservas on kodeeritud number, mis kindlustab tellijale, et ehitusettevõtja ei saa dokumente võltsida ja vajadusel tagantjärele täita.


Ehitustööde päeviku sisu (täidetakse tööde kestel iga päev):
1. Ehitusettevõtja
2. Kuupäev
3. Ehitise nimetus ja asukoht / lepingu nr.
4. Ilmastik - kellaaeg / temperatuur /(tugev tuul, kuiv, vihm, lörts, lumi)
5. Tööjõud (töödejuhid, ehitustöölised, abitöölised, eriehitustöölised ja nende arv)
6. Mehhanismid objektil
7. Tehtavad tööd, olukord objektil
8. Alltöövõtjad
9. Tellitud materjalid, seadmed, joonised
10. Vastu võetud materjalid
11. Muud märkused ja asjaolud
12. Kontroll ametiisikud, projekteeria, arhitekt, muud
13. Ametnike, tellija/omanikujärelevalve juhised
14. Koostatud aktid ja dokumendid
15. Nimed / Allkirjad





iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ tel . 5039015