Armatuuri korrosioon

Armatuuri korrosioon betoonis

Armatuuri korosioon on tingitud betooni kõrgest leelisusest,taolises keskkonnas tekib armatuuri varraste pinnal õhuke,kuid tihe keemiliselt passiivne raudoksiidi kiht,mis takistab raua lahustumist.

Armatuuri korrosiooni esineb siis kui on täidetud üheaegselt kolm tingimust:

Passiivkiht armatuuri pinnal on betoonist kaitsekihi karboniseerumise mõjul lõhutud, betooni elektritakistus on suure niiskuse tõttu oluliselt vähenenud  ja õhuhapnikul on küllaldlane võimalus tungida armatuuri.Näiteks pidevalt vee all oleva betooni puhul on hapniku juurdepääs armatuurile korrosiooni tekitamiseks ebapiisav. Armatuuri korrosioon tekib vahelduvalt läbiniiskuvas ja väljakuivavas betoonis.Enamikul juhtudel piisab armatuuri korrosioonitõkestuseks vajaliku paksuse ja tihedusega betoonist kattekihist ja soodustavate ainete sisalduse piiramisest betooni koostisainetes,kuid korrosioonitõkestuse võib tagada ka tehismaterjalidest kihiga armatuurvarraste pinnal.

Süsihappegaas reageerib tsementkivi kõikide komponentidega,mis sisaldavad kaltsumi.Tähtsaim on reaktsioon kaltsiumhüdroksiidiga.Süsihappegaas tungib seda kergemini tsementkivi pooridesse, mida vähem on poorides vett. Raudbetoonist sisekonstruktsioonides peab betooni tugevusklass olema vähemalt C15/20 ja väliskonstruktsioonides vähemalt C25/30. Armatuuri korrosiooni ärahoidmiseks sisekonstruktsioonides peab kõikide lubatud tsementide miinimumsisaldus betoonis olema 240kg/m3 ja vesittsementteguri  maksimum 0,75.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Konstruktsioonide niiskus

Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused tulevad esile tavaliselt hiljem.

Konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse mõju on erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada,kuna seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole.

Sissepoole kuivamist takistab aurutõke.Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahu muutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse,lagedesse,liitekohtadesse.

Konstruktsiooni kuivamine toob kaasa puidu mahu kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt mõradena lae ja seinte ning ehitusplaatide ühenduskohtades.

Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks ruttu, sest seal on piisavalt niiskust, mis kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti.

Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni.

Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur.

Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt.

Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna puit omab niiskust, eriti aga piki puitu,tuleb vertikaalse laudvooderdise korral hoolikalt töödelda laua otsad jätkudes, soklisõlmes, rõdu kohal, kus veepritsmete sattumine puidule on kõige tõenäolisem.

Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olematagatud põrandaalune tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi.

Puitmaterjali valikul tuleb kandvas konstruktsioonis kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus  võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kus ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks

Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik  ehitaja ning kompetentne ehitusjärelvalve.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade


http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/ 

tel: 50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Kiviseinte kahjustuste hindamine

Kiviseinte kahjustusi põhjustavad ka projekteerimisvead,mis tulenevad aluspinnase kandevõime ja põhjavee taseme ebaõigest hindamisest,mille tagajärjeks on hoone ebaühtlased vajumised ja praod seintes. Teostatud ekspertiisi ja analüüsi tulemusena tavaliselt selgub,et eramajadel puudub ehitusgeoloogia uuring,mis näitab pinnase sobivust ehitise rajamiseks.

Valitud seinamaterjali survetugevused ei vasta mõjuvatele koormustele,seinte ja vahelagede omavahelise puuduliku ankurduse tõttu on hoone kaotanud ruumilise jäikuse,hoonele ehitati lisakorruseid,kontrollimata seinte ja vundamentide kandevõimet.

Ehitusvigadest võib veel mainida, et vundamendid on rajatud rikutud struktuuriga või läbikülmunud pinnasele, tulemuseks on ebaühtlased vajumised ja praod seintes.

Vundamentide hüdroisolatsioonid on teostatud hooletult ja valesti, mis tähendab kapilaarniiskuse tõusu seintesse, nende niiskumist ja külmumisel murenemist, samuti vihmaveetorude ja rennide ummistused või ärakukkumised on põhjustanud seinte märgumist ning külmakahjustusi.

Sillutisriba puudumine või äravajumisel tekkinud kontrakalde korral valgub vihma ja lumesulamisvesi vundamendi alla, halvendades aluspinnase kandeomadusi.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Kondensatsioonivesi aknaklaasil

Tavaliselt esimeste külmade saaabumisega tekib akna alumisele servale ebameeldiv uduriba, mis päeva edenedes muutub piiskadeks ja valgub veena aknalauale.

Kondensaat hakkab tekkima klaaspaketi pinnale, kui sisemise klaasi pinna temperatuur langeb alla kastepunkti temperatuuri.Kastepunkti temperatuur sõltub ruumi temperatuurist ning õhuniiskuse sisaldusest.Näiteks ruumi temperatuuril 21 C ja õhuniiskusel 55% on kastepunkti temperatuur 10C.

Tekib kondensaaat kõikidele pindadele,mille temperatuur on alla 10 C.

Sooja,kuid vihmarohke suve ning sügise tõttu koguvad hoonete seinakonstruktsioonid endasse tavaliselt enam niiskust.Kütteperioodiga saab alguse ka aktiivne seinte kuivamisprotsess, kuid kuivamine on sageli takistatud ebapiisava ventilatsiooni tõttu.

Kui ruumi õhus sisalduv niiskus ei pääse tuulutades ruumist välja siis koguneb ta külmadele pindadele ning veeldub. Kuna klaaside pind on üldjuhul kõige külmem osa seinast, ongi kondensaat just klaasi pinnal.Klaasil on kondensaat nähtav tekkimise hetkel, kuid seintes ei näe me seda ennem, kui avastame hallitavad laigud sisepinnal.

Arvude keeles piisab põhiventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 liitrit/sekundis ruutmeetri kohta. Inimestest erituvate saasteainete eemaldamiseks vajalik õhuhulk on lisaks sellele umbes 7 l/s inimese kohta. Ehitusmääruste kogumiku järgne kompenseeriva õhu hulk peab olema nii suur, et  korteris ühest ventiilist peab tulema õhku ca 10 l/s ehk 600 l/min ehk 36000 l/h

Ruumide ventilatsiooni parandamisel on enamasti kaks võimalust: õhu sisselaskeklapid läbi seina või sisselaskeklapid läbi aknaraamide(Aereco Hygro tüüpi klapid) ja väljatõmme sanitaarruumide või köögikubu kaudu. Kindlasti peavad sellisel juhul ruumide siseustel olema ventilatsiooniavad õhu liikumiseks. Selleks,et ruumis oleks hea olla,peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ tel . 5039015